1991 aasta 16 septembril avas Pärnus uksed esimene laste varjupaik taasiseseisvunud Eestis. Selleks oli maja Pärnus, Supeluse ja Esplanaadi tänava nurgal, mis sai C.Dickensi lasteraamatu järgi nimeks "Oliver"
Varjupaiga loodavasse meeskonda kuulusid Valter Parve, Ello Jõepera, Ülle Laursoo, Ülle Pikma ning Žanna Savina.
Maja eesmärgiks oli olla avatud 24 tundi ööpäevas, et pakkuda lastele turvatunnet, hoida nende eneseväärikust, luua head õppimistingimused, tagada une- ja toiduvajaduse rahuldamine.
1992-1997 töötati peremudeli alusel - 24 tundi kestvas vahetuses töötasid paaris nii mees- kui naiskasvataja.
Algselt ajutiseks peatuspaigaks - kuni pereprobleemide lahenemiseni - loodud "Oliver" oli peagi sunnitud oma tegevust avardama, kuna mitmed lapsed jäid sobivate lahenduste puudumise tõttu majja pikemaks ajaks.
Ühe väljapääsuna nähti perekonnas hooldamise ehk nn. kasupere teenuse rakendamist, mille algusajaks võib lugeda 24. maid 1993 aastal.
Oli lapsi, kes eelistasid "Oliveri" õhkkonda tänavaelule või kellele sealne lõuna päeva ainuke toidukord oli. Seega ilma, et päevakeskuse teenus asutuse põhikirja oleks sätestatud, on seda pakutud juba algusest peale.
1999 aasta alguseks oli laste turvakodust saanud asutus, mille osadeks olid laste varjupaik, päevakeskus,psühholoogiateenistus, kogu Pärnu linna lastekaitse ning kasuperetöö. Endine laste varjupaik oli muutunud Pereabikeskuseks, kuhu oli kogunenud suurem osa kogu linnas kohaliku omavalitsuse poolt lastega tehtavast sotsiaaltööst.
2000 aasta suvel lisandusid Pereabikeskuse teenustele ka kodutute ja vähese konkuretnstivõimega inimeste sotsiaalteenused. Nimetatud teenuseid osutati kuni 2003 aasta märtsikuuni tihedas koostöös Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga.
2000 aasta hilissügisest hakkasid lastekaitsetööd Pärnu linnas tegema piirkondlike hoolekandekontorite ametnikud. Pereabikeskuse lastekaitsespetsialistidest said omakorda koolisotsiaaltöötajad.
Pereabikeskuse tegutsemisaja jooksul hakkasid maja füüsiline seisukord ja võimalused alla jääma asutuse vajadustele ning 2000 aasta eelarve koostamisel võeti kindlaks suundumuseks lahendada "Oliveri" vana ja laguneva maja probleemi.
Valminud oli plaan laste varjupaiga kolimiseks Riia mnt 1b. Paraku lükati see plaan linnaeelarve vastuvõtmisel edasi teadmata kaugusesse.
Sellega seoses hakkasid Pereabikeskust tabama järjest uued ja uued ebameeldivused - tervisekaitse tegi tervele "Oliveri" majale karmid ettekirjutused, millest üks oli euroköögi nõudmine. Päästeameti inspektori visiit tõi endaga kaasa ettekirjutuse, mille kohaselt keelati laste ööbimine hoone teise korruse tubades, kuna tegu on täispuidust majaga, mille vahelagesid täisab saepuru ja seetõttu väga tuleohtlik.
Lapsed koliti esimesele korrusele, kohandades sinna paar tuba ja kontorile leiti ruumid üleval, endises tüdrukute toas. Ümberkolimine süvendas ruumikitsikust veelgi, ent oluline oli laste turvalisus ja töötajaid toetas usk ja lootus, et peagi õnnestub kolida sobivamatesse ruumidesse.
Möödusid veel mõned aastad, mille jooksul kaaluti erinevaid asukohti nii laste kui ka täiskasvanute varjupaiga tarbeks.
Lõpptulemusena valmis 2003 aasta märtsis täiskasvanute varjupaik aadressil Suur-Posti 18 ja linn lõpetas teenuse osutamise Pereabikeskuse alt.
2003 aasta lõpul otsustas Pärnu Linnavalitsus Pereabikeskuse lastevarjupaiga tarbeks renoveerida ruumid lasteaed Trall hoones.
Alates 07.04 2004 on Pereabikeskuse emade ja laste varjupaiga uueks aadressiks Kiige 9, Pärnu. Ligi 300 ruutmeetril on korralikult remonditud ning varjupaiga vajadusi silmas pidades ümber ehitatud ruumid kuni 10 lapse ja ema varjupaika vastuvõtmiseks.
Maja eesmärgiks oli olla avatud 24 tundi ööpäevas, et pakkuda lastele turvatunnet, hoida nende eneseväärikust, luua head õppimistingimused, tagada une- ja toiduvajaduse rahuldamine.
1992-1997 töötati peremudeli alusel - 24 tundi kestvas vahetuses töötasid paaris nii mees- kui naiskasvataja.
Algselt ajutiseks peatuspaigaks - kuni pereprobleemide lahenemiseni - loodud "Oliver" oli peagi sunnitud oma tegevust avardama, kuna mitmed lapsed jäid sobivate lahenduste puudumise tõttu majja pikemaks ajaks.
Ühe väljapääsuna nähti perekonnas hooldamise ehk nn. kasupere teenuse rakendamist, mille algusajaks võib lugeda 24. maid 1993 aastal.
Oli lapsi, kes eelistasid "Oliveri" õhkkonda tänavaelule või kellele sealne lõuna päeva ainuke toidukord oli. Seega ilma, et päevakeskuse teenus asutuse põhikirja oleks sätestatud, on seda pakutud juba algusest peale.
1999 aasta alguseks oli laste turvakodust saanud asutus, mille osadeks olid laste varjupaik, päevakeskus,psühholoogiateenistus, kogu Pärnu linna lastekaitse ning kasuperetöö. Endine laste varjupaik oli muutunud Pereabikeskuseks, kuhu oli kogunenud suurem osa kogu linnas kohaliku omavalitsuse poolt lastega tehtavast sotsiaaltööst.
2000 aasta suvel lisandusid Pereabikeskuse teenustele ka kodutute ja vähese konkuretnstivõimega inimeste sotsiaalteenused. Nimetatud teenuseid osutati kuni 2003 aasta märtsikuuni tihedas koostöös Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga.
2000 aasta hilissügisest hakkasid lastekaitsetööd Pärnu linnas tegema piirkondlike hoolekandekontorite ametnikud. Pereabikeskuse lastekaitsespetsialistidest said omakorda koolisotsiaaltöötajad.
Pereabikeskuse tegutsemisaja jooksul hakkasid maja füüsiline seisukord ja võimalused alla jääma asutuse vajadustele ning 2000 aasta eelarve koostamisel võeti kindlaks suundumuseks lahendada "Oliveri" vana ja laguneva maja probleemi.
Valminud oli plaan laste varjupaiga kolimiseks Riia mnt 1b. Paraku lükati see plaan linnaeelarve vastuvõtmisel edasi teadmata kaugusesse.
Sellega seoses hakkasid Pereabikeskust tabama järjest uued ja uued ebameeldivused - tervisekaitse tegi tervele "Oliveri" majale karmid ettekirjutused, millest üks oli euroköögi nõudmine. Päästeameti inspektori visiit tõi endaga kaasa ettekirjutuse, mille kohaselt keelati laste ööbimine hoone teise korruse tubades, kuna tegu on täispuidust majaga, mille vahelagesid täisab saepuru ja seetõttu väga tuleohtlik.
Lapsed koliti esimesele korrusele, kohandades sinna paar tuba ja kontorile leiti ruumid üleval, endises tüdrukute toas. Ümberkolimine süvendas ruumikitsikust veelgi, ent oluline oli laste turvalisus ja töötajaid toetas usk ja lootus, et peagi õnnestub kolida sobivamatesse ruumidesse.
Möödusid veel mõned aastad, mille jooksul kaaluti erinevaid asukohti nii laste kui ka täiskasvanute varjupaiga tarbeks.
Lõpptulemusena valmis 2003 aasta märtsis täiskasvanute varjupaik aadressil Suur-Posti 18 ja linn lõpetas teenuse osutamise Pereabikeskuse alt.
2003 aasta lõpul otsustas Pärnu Linnavalitsus Pereabikeskuse lastevarjupaiga tarbeks renoveerida ruumid lasteaed Trall hoones.
Alates 07.04 2004 on Pereabikeskuse emade ja laste varjupaiga uueks aadressiks Kiige 9, Pärnu. Ligi 300 ruutmeetril on korralikult remonditud ning varjupaiga vajadusi silmas pidades ümber ehitatud ruumid kuni 10 lapse ja ema varjupaika vastuvõtmiseks.
Kaasajastatud ja tervisekaitse- ja päästeameti nõuetele vastavates Pereabikeskuses on viis 2-kohalist magamistuba, elu- ja mängutuba, kööginurgaga söögituba, seminari- ning nõustamisruum, ruumid personalile, sanitaar- ja abiruumid.
Ajavahemikul 2003 - 2004 sattus Pereabikeskuse varjupaika ajutisele varjupaigateenusele kolm noort, kelle senine käitumine muutis keeruliseks nende paigutamise hoolekandeasutusse. Varjupaigas viibitud "ajutisest perioodist" said peagi kuud ja aastad, mille jooksul selgus, et Pereabikeskuse varjupaiga lapsekeskne lähenemine ning väike ja turvaline keskkond on neile ainusobilik.
Alates 01.07.2007 osutab Pereabikeskus asenduskoduteenust lastele ja noortele, keda erinevatel põhjustel ei ole võimalik paigutada kasuperedesse, lastekodusse või teistesse hoolekandeasutustesse.
Pereabikeskuse asenduskoduteenuse eelisteks on turvaline ning rahulik õhkkond, lisaks väike laste arv, mistõttu jätkub aega kõigi laste jaoks.
Meie majas on kokku kümme kohta, neist neli asenduskodu lastele.
Iga laps saab endale tugikasvataja, kelle poole saab vajadusel alati pöörduda, kellelt nõu ja abi küsida ning kes tegeleb just tema probleemide ja soovidega.
Lisaks on kohapeal psühholoog, kellega laps saab soovi korral vestelda.
Just seetõttu on Pereabikeskuse asenduskodusse pidama jäänud ka need lapsed, kes ühel või teisel põhjusel ei ole suuremates kohtades hakkama saanud.
Läbi aegade on Pereabikeskusel olnud mitmeid juhatajaid :
* Valter Parve : 16.08.91 - 01.09.93
* Ülle Pikma : september 1993 - november 1996
* Tõnu Poopuu : november 1996 - jaanuar 1998
* Andres Siplane : jaanuar 1998 - detsember 1998
* Monika Luik : 04.01.1999 - august 2000
* Priit Ruut : september 2000-jaanuar 2003
* Sirje Pokrovski : juhataja kt. veebruar 2003 - juuni 2003
* Irene Peterson : juhataja 16.06.2003.a - 04.10.2010
* Ulvi Nõmm: juhataja 04.10.2010 - 31.12.2011
Ajavahemikul 2003 - 2004 sattus Pereabikeskuse varjupaika ajutisele varjupaigateenusele kolm noort, kelle senine käitumine muutis keeruliseks nende paigutamise hoolekandeasutusse. Varjupaigas viibitud "ajutisest perioodist" said peagi kuud ja aastad, mille jooksul selgus, et Pereabikeskuse varjupaiga lapsekeskne lähenemine ning väike ja turvaline keskkond on neile ainusobilik.
Alates 01.07.2007 osutab Pereabikeskus asenduskoduteenust lastele ja noortele, keda erinevatel põhjustel ei ole võimalik paigutada kasuperedesse, lastekodusse või teistesse hoolekandeasutustesse.
Pereabikeskuse asenduskoduteenuse eelisteks on turvaline ning rahulik õhkkond, lisaks väike laste arv, mistõttu jätkub aega kõigi laste jaoks.
Meie majas on kokku kümme kohta, neist neli asenduskodu lastele.
Iga laps saab endale tugikasvataja, kelle poole saab vajadusel alati pöörduda, kellelt nõu ja abi küsida ning kes tegeleb just tema probleemide ja soovidega.
Lisaks on kohapeal psühholoog, kellega laps saab soovi korral vestelda.
Just seetõttu on Pereabikeskuse asenduskodusse pidama jäänud ka need lapsed, kes ühel või teisel põhjusel ei ole suuremates kohtades hakkama saanud.
Läbi aegade on Pereabikeskusel olnud mitmeid juhatajaid :
* Valter Parve : 16.08.91 - 01.09.93
* Ülle Pikma : september 1993 - november 1996
* Tõnu Poopuu : november 1996 - jaanuar 1998
* Andres Siplane : jaanuar 1998 - detsember 1998
* Monika Luik : 04.01.1999 - august 2000
* Priit Ruut : september 2000-jaanuar 2003
* Sirje Pokrovski : juhataja kt. veebruar 2003 - juuni 2003
* Irene Peterson : juhataja 16.06.2003.a - 04.10.2010
* Ulvi Nõmm: juhataja 04.10.2010 - 31.12.2011